Lasteaia keskkonnaülevaatus doc 2,6Mb) Lasteaia keskkonnaülevaatus

Lasteaia keskkonnaülevaatus

2021. aasta veebruaris viidi Tartu Lasteaed Lottes läbi laste, lapsevanemate ja töötajate seas keskkonnaküsitlus. Küsitluses osales 53 last vanuses 5-7a, 26 lapsevanemat ja 18 töötajat. Järgnevalt analüüsitakse laste, lapsevanemate ja töötajate vastuste tulemusi teemade kaupa eraldi.

 

Teemad:

1. Info, teavitamine ja kaasamine

2. Elurikkus ja loodus, õueala

3. Tervis ja heaolu

4. Transport

 

Aasta jooksul on paranenud laste teadmised Rohelise Kooli programmist. Sellest ollakse kuuldud ning ka rohkem lapsi oskas seostada Rohelise Kooli programmi loodusega. Siiski on see mõiste lastele ebamäärane. Edaspidi tasub ehk lastelt lisaks uurida, mida nad on looduse kohta õppinud/teada saanud. Viimase aasta jooksul oleme viibinud varasemaga võrreldes palju rohkem õues ning enamik meie lasteaia lastele meeldib õues toimetada. Uute oskuste/teadmiste õppimise puhul toodi kõige enam välja mängimise ja liikumisega seotud tegevusi. Lisaks ka mitmeid loodusega seotud teadmiste omandamisi.

Võrreldes eelmise aastaga on enam-vähem samaks jäänud laste teadmised selle kohta, millised linnud, loomad, putukad elutsevad lasteaia õuealal. Kõige rohkem oskasid lapsed nimetada erinevaid putukaid. See võib olla tingitud asjaolust, et kahes rühmas oli sügisel putukate projekt. Nagu ka eelmisel aastal, ei osanud mõned lapsed ühtegi looma nimetada. Kokkuvõtvalt oskavad lapsed siiski üsna hästi välja tuua erinevaid loomade nimetusi. Küll aga pole nimetused alati korrektsed (nt vares – hallvares jne). Suurenenud on laste teadlikkus, et lasteaia õuealal on niitmata ala, kus neil on võimalik uurida taimi ja putukaid. Ka vanemad on teadlikud, et lasteaias on selline ala olemas.

Võrsete kasvatamise töötoas osalemine ning võrsete söömine rühmas on olnud laste jaoks oluline tegevus, see on neile hästi meelde jäänud. Kui uurida lastelt, milliseid taimi nad on koos rühmaga kasvatanud, siis tuuakse enim välja need taimed, mida laps sai ise peenralt söömiseks võtta (nt sibul, murulauk). Seega tasub edaspidi ehk rohkem rõhku panna selliste taimede kasvatamisele, mida lapsed saavad/tohivad otse peenralt süüa.

Valdav enamus lapsi tuleb lasteaeda hea meelega ning ka lapsevanemad toovad heal meelel lapsi lasteaeda. Kõige rohkem meeldib lastele lasteaias mängida koos mängukaaslastega selliste mänguasjadega, mida kodus ei ole. Lisaks toodi välja, et lasteaias saab uusi ja põnevaid teadmisi. Kui laps ei tule lasteaeda heal meelel, siis enamasti on põhjuseks varajane ärkamine. Mõnikord on keegi pereliikmetest kodus olnud kuri ning ka see vähendab lapse soovi tulla lasteaeda. Kui lapsel on mure, pöördub ta oma sõbra või õpetaja poole. Kahjuks on ka neid lapsi, kes ei oska oma murega kellegi poole pöörduda. Seega tuleb kindlasti jätkata vaimse tervise teemade käsitlemisega.

Meie lasteaia lapsed proovivad enamasti kõiki toite. Jätkame lastele uute toitude tutvustamist ja innustame neid erinevaid toite maitsma. Kindlasti jätkame ka sellega, et laps saab endale ise sobiliku portsjoni tõsta. Lapsed oskavad üsna hästi välja tuua põhjuseid, miks on vaja süüa erinevaid toite (et kasvada, vitamiinid, et jõuaks liikuda jne). Ka töötajad on märganud, et lapsed proovivad erinevaid toite.

Nii nagu eespool sai välja toodud, siis lastele meeldib õues käia. Põhiliselt meeldib lastele see, et saab mängida mänge, mida rühmas ei saa, nt müramismängud. Lapsed on loomupäraselt aktiivsed ning neile meeldivad liikumist nõudvad tegevused. Lisaks on õues ka teiste rühmade lapsed, kellega saab koos mängida. Kõige rohkem tõid lapsed liikumistegevustena välja kiikumist, ronimist, rattaga sõitmist, jooksmist, liu laskmist. Lapsed oskasid liikumistegevustena nimetada üsna paljusid erinevat liiki tegevusi. Nad teavad, miks on oluline käia õues ning mida saab inimene teha, et tervena püsida. Ka töötajad hindasid laste liikumisaktiivsust võrdlemisi heaks ning lisaks planeerivad nad tegevustesse liikumistegevusi.

Lapsed tulevad enamasti lasteaeda kas autoga või jalgsi. Lapsed oskasid leida alternatiive, kuidas saab tulla lasteaeda siis, kui autot ei ole. Seejuures tõid mõned lapsed välja mitu alternatiivi. Kui lastel paluti võrrelda, milline transpordivahend on loodusele parem (auto, buss, ratas, rong, jalgsi liiklemine), siis üldiselt oskasid lapsed välja tuua, milline neist on loodusele vähem kahjulik.

 

Valdav enamus lapsevanematest on kursis, et lasteaed osaleb Rohelise Kooli programmis. Kõige rohkem infot keskkonnategemiste kohta saavad vanemad lasteaia Facebooki lehelt, lasteaia kodulehelt, Eliisist ja rühma Facebooki grupist.

Kui paluti vanematel välja tuua näiteid parimatest lasteaia keskkonnaalastest tegevustest, siis üle poole vastanutest nimetasid prügi sorteerimist ja prügi korjamist. Lisaks mainiti taimede kasvatamisega seotud tegevusi, õuetegevusi (õuesõpe), elurikkuse suurendamist lasteaia õuealal. Nii mõnigi vastanutest nimetas rohkem kui ühe tegevuse. Kindlasti jätkame (järjepideva) teavitustööga, et meie keskkonnalased tegevused jõuaksid veel rohkematesse kodudesse. Pooled vastanutest arvavad, et lapsed on aru saanud, et keskkonnahoid on meie lasteaias tähtsal kohal. Üle poolte vastanud töötajatest arvab sama.

Ka kodudesse on jõudnud mitmed lasteaia keskkonnaalased tegevused. Need ühtivad suuresti vanemate poolt välja toodud parimate keskkonnaalaste tegevustega: prügi sorteerimine, prügi koristamine, seemnete idandamine, permakultuuripeenrad, elektri ja vee säästmine.

Ka väljaspool lasteaeda uurivad enamik vanemaid koos lastega loodust ning õpivad õues. Kui paluti vastata, milliseid taimi on lapse rühm kasvatanud, siis väga paljud vanemad ei osanud sellele vastata. Edaspidi tuleks taimede kasvatamisega seotud tegevusi jagada rohkem ka vanematega. Abi võiks olla ka sellest, kui rühmas kasvatada taimi nii, et lõpuks saab iga laps ka mõne taime koju.

Lapsevanemad on väga teadlikud, mida oleme lasteaias selleks teinud, et suurendada elurikkust õuealal. Üle poole vastanutest oskas nimetada mitut tegevust.

Lisaks tõid vanemad välja mõned mõtted, kuidas saaksime õuelal elurikkust veelgi suurendada:

  • Rajada veel peenraid (nt putukahotelli juurde, eraldi kevad-, suve- ja sügislillede peenrad). 
  • Suurendada ja rikastada niitmata ala (nt liblikatele, mesilastele jt meelistaimede külvamine elurikkuse alale). Lisaks toodi välja, et niitmata ala juures võiks olla nt mingi silt, et ka kogukonna liikmed saaksid aru, mida ja miks me teeme.
  • Panna üles lindude pesakastid ja talvised toidumajad.
  • Rohkem looduslikust materjalist ronimis- ja mängukohti. 

Küsitluse lõpus tegi üks vanematest ettepaneku, et puhta vee teema võiks olla kindlasti üks asi, mida aastast aastasse korrata.

 

Vanemate hinnangul tulevad lapsed enamasti hea meelega lasteaeda ning nad toovad ka ise heal meelel lasteaeda, sest lapsel on vahvad rühmakaaslased ning toredad, ettevõtlikud ja toetavad õpetajad. Lasteaias on mõnusalt kodune olla ning kogu lasteaia meeskond on orienteeritud, et lastel oleks tore lapsepõlv. Meeldib veel see, et ollakse palju õues, viiakse läbi ka õuesõpet. Lisaks saab lasteaia õuealal palju liikuda, ronida ja rattaga sõita. Lisaks toodi põhjendusena välja ka harivad ja toredad tegevused nii toas kui õues, õppekäigud, toetav tugipersonal ja mitmekesised toidud. Kui vanemal on mure, pöördub ta sellega eeskätt õpetaja poole.

Valdav enamus vastanutest käivad ka ise lapsega iga päev õues. Eitava vastuse puhul toodi põhjenduseks asjaolu, et peale tööpäeva lõppu enam ei jõua minna ja lapsed soovivad toas mängida. Lisaks toodi välja, et lapsed saavad lasteaias piisavalt õues olla. Vanemad teavad, et õues on oluline käia ja vastavalt oma pere võimalustele lastega õues ka hea meelega ollakse.

Populaarsed liikumistegevused peredel on jooksmine, jalutamine, matkamine, rattaga sõitmine. Talvisel ajal meeldib kelgutamine, uisutamine ja suusatamine. Mõned lapsed käivad pärast lasteaeda ka trennis.

Nii nagu laste vastustest selgus, siis enamasti tullakse lasteaeda autoga või jalgsi. Autot eelistatakse seetõttu, et see on kiire ja mugav viis peale lapse aeda toomist otse tööle sõita. Nii mõnigi pere elab lasteaiast sellisel kaugusel, et auto kasutamine on hädavajalik. Jalgsi või rattaga tulevad lasteaeda enamasti pered, kes elavad lasteaia vahetus läheduses.

Pooled vastanutest leidsid, et lasteaia parklas on palju autosid. Kuid tipptunni ajal on see paratamatu ja parkimiskoha tavaliselt ikka leiab. Ka töötajate arvates on parklas palju autosid. Üks vanematest tõi välja väga olulise aspekti, millele tasub tähelepanu pöörata: seoses uute majade tekkimisega, on kitsaks läinud lasteaia  äärne sõidutee.

Palusime vanematel hinnata, kas lasteaia parklas on palju tossavaid autosid. Neid siiski on, kuid üldiselt ei peeta seda väga suureks probleemiks. Sama arvamust jagavad ka töötajad.

 

Kõik küsitlusele vastanud töötajad teavad, et osaleme Rohelise Kooli programmis. Küll aga ei ole nad kindlad, kas lapsevanemad on programmis osalemisest teadlikud. Nii nagu lapsevanemate küsitlusest selgus, siis valdav enamus vanematest on programmis osalemisest teadlikud.

Kõige enam jagavad töötajad keskkonna ja Rohelise Kooli temaatikaga seotud tegevusi lasteaia Rohelise Kooli blogis ning Rohelise Kooli Facebooki grupis.

Valdavale enamusele vastanud töötajatest meeldib õues õppetegevusi läbi viia. Töötajad teavad üsna hästi, millised loomad, linnud ja putukad elutsevad lasteaia õuealal. Koos rühmadega on kasvatatud üsna erinevaid taimi: till, kurk, porgand, tomat, kartul, erinevad võrsed, punapeet, kõrvits, sibul, lehtkapsas, petersell, salat, tomat.

Osati välja tuua, mida oleme teinud, et suurendada elurikkust õuealal: talvel lindude toidumaja täitmine toiduga; putukatele valmistatud õuealale putukahotellid  2 tk; kompostikastide korrastamine; peenarde rajamine; niitmata ala laiendamine; sügisel puulehtede riisumata jätmine; puude ja põõsaste istutamine.

Lisaks võiks elurikkuse suurendamiseks teha järgmist:

  • niita tavapärasest harvem ja mitte  nii  lühikeseks;
  • istutada lilli (püsikuid) rohkem aia äärtesse;
  • suurendada õuealal niitmata ala;
  • rendikanade või -jäneste võtmine;
  • lindude pesakastide valmistamine õuealale;

Võrreldes eelmise aastaga on langenud nende töötajate protsent, kes tulid alati hea meelega tööle. Siiski on positiivne, et väga suur osa töötajatest tuleb tööle enamasti või alati hea meelega. Ainult üks vastanutest ei tule enamasti hea meelega tööle. Palusime töötajatel oma vastust põhjendada ning välja toodi toredaid kolleege ja lapsi, head keskkonda ning meeldivat tööd. Samas toodi ka välja, et väsimus, teadmatus, pingelised perioodid rühmas vähendavad motivatsiooni. Mis toob jälle selleni, et oluline on jätkata vaimse tervise teemade käsitlemist, mis aitaks ka töötajatele toeks olla. Positiivne on asjaolu, et kõikidel on mure korral kellegi poole abi saamiseks pöörduda.

Paljudele töötajatele meeldib lasteaias õues olla. Mõne töötaja puhul sõltub see ilmast – liiga sooja või külma ilma korral see väga ei meeldi. Põhjustena, miks töötajatele meeldib õues olla, toodi välja järgmisi punkte: õues olemine võimaldab läbi viia teistsuguseid tegevusi, õues on kergem, vähem kära, saab liikuda, värske õhk ja vaheldus. Samas toodi negatiivsete punktidena välja, et liiga külm või kuum ei ole hea, samal alal viibimine võib muutuda tüütuks ning igal ühel on omad õues olemise reeglid.

Sarnaselt lastele ja vanematele eelistavad ka töötajad lasteaeda jõudmiseks enamasti just autot (kiirus ja mugavus). Teisel kohal on jalgsi tulemine. Enamustel juhtudel elab töötaja lasteaiast piisavalt kaugel ning bussiga tulemine võtaks liiga kaua aega. Sarnasel vanematele on ka töötajatel hirm Covid-19 ees ning seetõttu välditakse ühistransporti.

 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et küsitluse tulemused on head. Laste teadlikkus on aasta jooksul paranenud. Nad tulevad lasteaeda enamasti hea meelega, neil on siin huvitav. Lasteaed pakub erinevaid võimalusi õppimiseks, avastamiseks, katsetamiseks. Lapsed saavad lasteaias rahuldada oma loomupärast liikumisvajadust.  Ka vanemad toovad lapsi heal meelel lasteaeda. Nad on rahul, et lasteaed on kasvanud roheliseks lasteaiaks, pakkudes lastele mitmekülgseid tegevusi. Vanemad on üsnagi teadlikud lasteaia tegemistest. Nii mõnedki lasteaia keskkonnaalased tegemised on jõudnud ka kodudesse.

Kuna küsitlusest selgus, et on oluline jätkata vaimse tervise teemade käsitlemisega, siis üks järgmise aasta teemadest võiks jätkuvalt olla Tervis ja heaolu. Kuna tulemustest on näha, et teema Elurikkus ja loodus, õueala pakub endiselt huvi ja avastamist, siis võiks ka selle teemaga jätkata. Samas, kuna oleme teemat pikalt käsitlenud ja teinud palju, et suurendada elurikkust õuealal, siis nüüd on võib-olla aeg õpitu kinnistamiseks ning selle asemel hoopis uus teema fookusesse võtta. Küsitluses toodi välja, et puhta vee temaatikat võiks aastast aastasse korrata. Lisaks selgus eelmise aasta küsitlusest, et lastel on veekogude mõisted segamini. Seega võiks üheks teemaks olla Meri ja rannik, vesi.

 

Küsitluse tulemustega saate lähemalt tutvuda siin: 

doc Keskkonnaküsitluse kokkuvõte 2020-2021 (.doc 2,6Mb).
Sündmuste ja ajakohase töökorralduse kohta vaata uuemat infot uudiste alt.

Kontaktandmed
Lotte lasteaed
Direktor VIIVE VELLEMAA, tel 5300 3060

Vastuvõtt: E 14.00-18.00, N 9.00-11.00

Lotte Facebook
Leia meid ka Lotte Facebook`st: 
Tartu Lasteaed Lotte
https://et-ee.facebook.com/people/Tartu-Lasteaed-Lotte/100002350987851

Eliis.ee
Mugavamaks suhtlemiseks kasutame Eliis.ee keskkonda: https://eliis.ee/org/classes

 

Veebilehe disain ja CMS

Lasteaia keskkonnaülevaatus

2021 aasta veebruaris viidi Tartu Lasteaed Lottes läbi laste, lapsevanemate ja töötajate seas keskkonnaküsitlus

Lasteaia keskkonnaülevaatus

www.lottela.ee © 2020 Lotte Lasteaed » Ilmas mängust ei jää ilma!